Yin´i ja Yang´i Teooria (Yin Yang Li Lun) on Hiina kultuuri osa olnud aastatuhandeid. Esimesed märkmed selle teooria kohta on leitud tekstist I Ching – Muutuste Raamat, seda umbes 700 a. e.Kr.  Terminid Yin (陰) ja Yang (陽) viitavad algupäraselt vastavalt mäe varjus ja päikese käes olevale küljele ja nad kirjeldavad komplementaarsete vastandite paare. Näiteks inimkeha puhul võib vaadelda selliste paaridena seesmiselt paiknevaid kudesid ja välispinda, keha eesmist ja tagumist osa, organeid mis säilitavad ja organeid, mis liigutavad, jne. Looduses seostuvad Yin ja Yang näiteks vastavalt külma ja kuuma temperatuuriga või siis öise ja päevase ajaga.

Kevad ja suvi on kaks Yang aastaaega. Miks? Kevadel hakkab loodus ärkama talveunest, taimede seemned idanevad ja puud lähevad lehte. Kõik, mis oli olnud külmunud seisundis, hakkab liikuma uue elu poole. Kõik need protsessid ongi oma olemuselt Yang protsessid. Samuti kutsutakse kevadet Väikese Yang´i perioodiks – Shao Yang, sest kevad on Yang´i sündimise aeg. Suve saabudes on elu ja sellele omased liikumised maksimaalses väljendumises. Taimed õitsevad ja kannavad vilju, päevad on pikad ning õhutemperatuur on kõrge. Seda kasvamise ja liikumise kulminatsiooni/haripunkti kutsutakse ka Suureks Yang´iks – Tai Yang.

Üks Yin´i jaYang´i Teooria põhilisi seaduseid on vastastikune transformatsioon, vastastikune muutus. See seadus ütleb, et kui Yin või Yang on jõudnud oma haripunkti (näiteks seniit), siis transformeerub ta spontaanselt oma vastandiks. Näiteks kesköisel pimedal ajal on Yin oma haripunktis ööpäeva tähenduses. Ja just sellel hetkel hakkab Yang uuesti kasvama. Aasta lõikes tähistab suvine pööripäev Yang´i maksimumi, pärast seda algab looduses aeglane üleminek Yin´i, külma talve perioodi. Seetõttu ongi sügis määratletud esimeseks aastaajaks, mis on Yin. Aga kuna sügis on Yin´ile omase liikumise algus ja mitte selle haripunkt, siis nimetatakse seda Väikseks Yin´iks – Shao Yin.

Viie Elemendi/Viie Muutuva Riigi Teoorias nimetatakse Väikese Yin´i liikumist Metalliks. Huang Di Nei Jing´is, mis on Hiina meditsiini olulisemaid tekste, on kirjas kuulus fraas: “Kevad annab elu, suvi kasvatab, sügis koristab saaki ja talv varub.” Metalli element on kokku võetud ühe sügisega seotud fraasiga – “koristab saaki.”  Metall on lisaks sügisele seotud ööpäeva lõikes päikeseloojanguga ja planeetidest Veenusega. Metalli esindab kuivuse energia ja valge värv. Siseorganitest vastavad metallile kopsud ja jämesool.